Päästekolledž
Päästekolledž
Tahad anda oma panuse turvalisema Eesti nimel? Tunned, et sinu kutsumus on inimesi aidata? Päästekolledž võib olla just see koht, kust sinu teekond algab.
Õpingutel omandatakse oskused, kuidas ennetada õnnetusi ja kaitsta inimesi, päästa elusid ning keskkonda, valmistuda kriisideks. Õpe on praktiline, väärtuspõhine ja tihedalt seotud päästetöö igapäevaeluga ning turvalisuse loomisega laiemalt. Lõpetajad töötavad päästjate, päästekorraldajate, tuleohutuse ja elanikkonnakaitse spetsialistidena üle Eesti.
Valikus on kutseõpe ja rakenduskõrgharidus, mida saab soovi korral täiendada sisejulgeoleku valdkonna magistriõpingutega. Õppetöö toimub Tallinnas ja Väike-Maarjas ning tihedas koostöös Päästeameti, Häirekeskuse, teiste ülikoolide ja erasektoriga.
Vastuvõtuga seoses aitavad sind päästkolledži õppekorralduse spetsialistid:
Kontaktid
Sisekaitseakadeemia õppekeskused Tallinnas, Paikusel, Väike-Maarjas, Merikülas ja Narvas ootavad avastamist – virtuaalselt! Vaata, milline on õppimise, spordi ja igapäevaelu keskkond ning piilu ka paikadesse, kuhu tavaliselt ei pääse.
Päästekolledži õppetöö toimub peamiselt Tallinnas ja Väike-Maarjas. Tallinna õppekeskuses asuvad tule- ja keemialabor, päästekorralduse klass ning simulatsiooniklass. Väike-Maarja lähedal Ebavere külas paikneb 60 hektari suurune harjutusväljak, kus saab harjutada päästetöid erinevate simulaatorite ja spetsiaalselt loodud õppekeskkondade abil.
Tule virtuaaltuurile!
Tallinna õppekeskus
Narva õppekeskus
Paikuse õppekeskus
Väike-Maarja õppekeskus
Päästeteenistus vs päästja, päästemeeskonna juht
või päästekorraldaja
Kui sind huvitab tuleohutus, ennetus ja elanikkonnakaitse ehk turvalisuse tagamine laiemalt, vali päästeteenistuse rakenduskõrgharidus. Õpe kestab kolm aastat ja annab sulle teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud tegutsemiseks nii riigi- kui erasektoris. Lisaks loob see hea aluse magistriõpinguteks. Kõrghariduse õpingutesse saad kandideerida Sisekaitseakadeemia vastuvõtu perioodil.
Kui soovid õppida päästjaks või päästekorraldajaks, tuleb läbida 10-kuune kutseõpe. Päästjaks suunab õppima Päästeamet ja päästekorraldajaks Häirekeskus. Selleks tuleb esmalt kandideerida tööle vastavasse Päästeameti päästekomandosse või Häirekeskusesse.
Päästemeeskonna juhi õpe toimub 10-kuulisel perioodil. Õpilasteks on töötavad päästjad, kelle Päästeamet suunab jätkuõppesse.
Päästeteenistuse õppekava
Päästja õppekava
Päästemeeskonna juhi õppekava
Päästekorraldaja õppekava
Päästja, päästemeeskonna juhi ja päästekorraldaja õppekaval õppijatele on tagatud töötasu tööandja poolt.
Võimalike lisastipendiumite kohta loe: Lisastipendiumid
- Päästja, päästemeeskonna juhi ja päästekorraldaja õppekava puhul on tagatud tasuta hommiku, õhtu ja lõunasöök, majutus ja vormiriietus.
- Päästeteenistuse õppekava puhul on võimalus elada soodsalt ühiselamus.
- Päästja, päästemeeskonna juhi ja päästekorraldaja eriala lõpetajatele on tagatud kindel töökoht päästeteenistuses.
- Päästeteenistuse õppekava lõpetanutel on võimalik kandideerida tööle Päästeametisse ja teistesse riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametitesse ning erasektorisse.
Praktika on parim viis oma tulevikku harjutada
Päästekolledžis on praktilisel õppel keskne roll – iga eriala õppekava sisaldab märkimisväärsel määral praktikat. Tugev praktiline ettevalmistus loob head eeldused karjääri alustamiseks või edendamiseks nii avalikus kui ka erasektoris.
Praktikatest täpsemalt:
Päästeteenistuse õppekava
Päästja õppekava
Päästemeeskonna juhi õppekava
Päästekorraldaja õppekava
Päästeteenistuse õppekava tudengid läbivad kolme aasta jooksul 27 EAP mahus praktikaid Päästeametis, Häirekeskuses, omavalitsustes ja erasektoris.
Esimestel aastatel keskendutakse päästevaldkonna alustele, kriisireguleerimisele, tuleohutusele ja koolituste läbiviimisele. Viimasel aastal toimub erialapraktika valitud spetsialiseerumise suunal – tuleohutusel või kriisireguleerimisel:
- Tuleohutus: õpid hindama hoonete ja ehitusprojektide vastavust tuleohutusnõuetele ning analüüsima ettevõtete tuleohtlikkust.
- Kriisireguleerimine: koostad riskistsenaariume, korraldad kriisiõppusi ning osaled Päästeameti tegevustes, sealhulgas nõustamises ja evakuatsiooniplaanide koostamises.
Päästekorraldaja õppes tuleb läbida kolm praktikat kogumahuga 14 EKAP. Praktikate käigus saad reaalse töökogemuse ja rakendad õpitud teadmisi:
- Tutvumispraktika Häirekeskuses, kus jälgid päästekorraldaja tööd ja hädaabiteadete menetlemist.
- Praktika kiirabis, et mõista operatiivteenistuste ootusi ja tööd sündmuskohal.
- Põhipraktika Häirekeskuses, kus töötad meeskonnas ja menetled iseseisvalt 112 hädaabiteateid.
Päästja õppekava kestab 40 nädalat, millest 9 nädalat on praktika (16 EKAP). Praktika toimub päästekomando valvevahetustes, kus kinnistad õpitud teadmisi, arendad praktilisi oskusi ning kujundad väärtuspõhiseid hoiakuid ja kutse-eetikat.
Päästemeeskonna juhi õppekava kestab 28 nädalat, millest 11 nädalat on praktika (7 EKAP). Praktika toimub päästekomando- ja välijuhi valvevahetustes ning päästekeskustes. Selle käigus kinnistad päästemeeskonna juhtimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi, juhtides meeskonda ning rakendades päästetöö ja ennetuse alaseid teadmisi reaalses töökeskkonnas.
Täienduskoolitused ja mikrokraadikavad
Päästekolledž toetab elukestvat õpet ja pakub täienduskoolitusi tuleohutuse, päästeala, sündmuste lahendamise ja juhtimise, kriisireguleerimise ning elanikkonnakaitse valdkonnas. Õpe ühendab loenguid, virtuaalsimulatsioone ja praktilisi harjutusi nii Tallinnas kui ka Väike-Maarja harjutusväljakul. Täiendkoolitusi kohandatakse vastavalt tellija vajadustele.
Tuleohutuse mikrokraad võimaldab avaliku ja erasektori spetsialistidel omandada põhiteadmised korralduslikust ja ehituslikust tuleohutusest, tuleohutuspaigaldistest, -toodetest ja -teenustest. Ühtlasi aitavad mikrokraadikavad ettevalmistuda ka kutseeksamiks. Õppes osalevad tunnustatud praktikud ja eksperdid, et anda edasi parimaid teadmisi ja oskusi.
Teadustegevuse põhisuunad
Kriisikeskuse uurimisrühm tegeleb kolme suunaga:
Elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse uurimissuunas alustati tööd 2025. aasta septembris. Uurimistegevus keskendub elanikkonnakaitse ja vastupanuvõime arengule Põhja- ja Baltimaades, pakkudes teaduspõhist tuge Põhja-Balti koostöö süvendamiseks ja vastupanuvõime strateegiliseks kujundamiseks. Käsitletakse elanikkonnakaitse kontseptsiooni ja praktikate ülekantavust Põhja- ja Baltimaade vahel, uuritakse Ukraina sõjakogemuse mõju Põhja-Balti riikide õppimisprotsessidele ja julgeolekualastele narratiividele, ning analüüsitakse väikeriigile omaseid võimalusi ja väljakutseid kriisivalmiduse ja laiapindse riigikaitse arendamisel. Uurimissuunda juhib külalisteadur dr Jana Wrange (Lundi Ülikool, Rootsi).
Elanikkonnakaitse kriisihalduse uurimissuuna fookus on riskihindamise ja vastupanuvõime tugevdamise lahendustel, ühendades tehnoloogilise innovatsiooni, andmepõhise otsustamise ja sotsiaalse haavatavuse analüüsi. Fookuses on olnud turistide haavatavus õhurünnaku ja varjumise stsenaariumis ning välja on töötatud soovitused nende paremaks kaasamiseks hädaolukorra teavituses ja varjumisplaanides. Tulevikus analüüsitakse kriitilise taristu riskihindamist ning võimalusi tugevdada selle vastupanuvõimet ja ohutust. Ühtlasi arendatakse reaalajas andmetel põhinevat evakuatsioonimudelit, mis aitab suurõnnetuste, sõja ja looduskatastroofide korral parandada otsustajate olukorrateadlikkust ja evakuatsiooniplaanide tõhusust. Ühendades süsteemse riskianalüüsi, andmepõhise modelleerimise ja sotsiaalse haavatavuse käsitluse, pakutakse uusi teaduspõhiseid lahendusi kriisiohjamise, evakuatsiooniplaneerimise ja elanikkonnakaitse valdkonna strateegiliste otsuste toetamiseks. Uurimissuunda juhib külalisteadur dr Katarina Hollá (Žilina Ülikool, Slovakkia).
Kriisikindluse tõhustamine hariduse ja tehnoloogia abil – selles uurimissuunas tegeletakse tehnoloogiapõhise õppimise ja kriisikommunikatsiooni uuenduslike lahendustega pääste- ja elanikkonnakaitse kontekstis. Näiteks on uuritud, milliseid pädevusi ja tugimehhanisme vajavad instruktorid visiõppe tõhusaks rakendamiseks (sh tehnoloogia-, pedagoogika- ja erialateadmiste sidumine) ja kuidas tehisintellekt võiks toetada tagasisidestamist meeskonnavanemate hindamisel virtuaalstsenaariumis. On analüüsitud, kuidas uurimusliku õppe ja põlemissimulatsioonide kasutamine aitab tudengitel saavutada sügavamat arusaamist põlemisprotsessidest. Ühtlasi uuritakse virtuaalreaalsuse kasutamist kemikaaliohutuse kontrollimisel ning otsustusstrateegiate ja oskuste omandamist päästeteenistuse õppekava tudengitel. Samuti analüüsitakse mitmekeelsete ohuteavituste süsteemi toimimist Eestis. Rakendatakse õpianalüütikat ja kaasava hindamismetoodika põhimõtteid õppuste hindamisel, et hinnata organisatsioonide vahelist õppimist. Uurimissuunda juhib dr Reet Kasepalu ja koostööd on tehtud Kremsi Täiendõppe Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga.
Kutse andmine
Kutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsiooni- süsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õppele ning tööalase kompetentsuse arendamisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele.
Vara- ja isikukaitse kutsenõukogu kinnitas 13.04.2022 Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse kutseala (v.a vetelpäästja) kutsete kutse andjaks kuni 12.04.2027. Kutseid antakse pääste ja tuleohutuse valdkonnas.
Anname pääste ja tuleohutuse valdkonna kutseid.
